Page 7 - EE_SHOOT_WP2_Handbook for Teachers

05

2. Õpilaste valiku

kriteeriumid

2.1 Grupi koosseis: edu võti

1. Oskuste mitmekesisus

Howard Gardneri mitmekordse intelligentsuse teooria kohaselt on
õpilastel mitmesuguseid intelligentsuse vorme, näiteks keeleline, loogilis-
matemaatiline, muusikaline ja suhtlemisele tuginev. Tasakaalustatud
rühmade moodustamiseks on kasulik tuvastada iga liikme eripärased
pädevused ja neid kombineerida nii, et need üksteist täiendaksid. Näiteks
võib suhtlemisele tugineva intelligentsusega õpilane hõlbustada
kommunikatsiooni samas kui loogilis-matemaatilise intelligentsusega
inimene on edukas keerukate probleemide lahendamisel.

Praktiline näide: koostööl põhineva teadusprojekti puhul võidakse teisiti
mõtlevale õppijale anda ülesandeks luua mitu eksperimentaalset
lähenemisviisi, samas kui konvergentne õppija keskendub kõige
praktilisema lahenduse valimisele testimiseks. Assimilatiivne õppija
sünteesib teoreetilise tausta ning akommodatiivne õppija kavandab ja viib
läbi katse. See õpistiilide sünergia soodustab nii loovust kui ka
konkreetseid tulemusi.

2. Õpistiilid

Kolbi kogemusõppe mudel tuvastab neli peamist õpistiili: konvergentne,
divergentne assimilatiivne ja akommodatiivne. Näiteks konvergentne
õppija keskendub praktilistele lahendustele, samas kui divergent õppija
paistab silma ideede genereerimisega. Neid stiile kombineerivate
rühmade loomine tagab tasakaalustatud lähenemise tegevustele.

Eluline näide: Multimeediaesitluse ülesandes võib tugeva visuaal-ruumilise

intelligentsusega õpilane kujundada visuaalse küljenduse, teine verbaal-
keelelise intelligentsusega õpilane koostada narratiivse stsenaariumi,
samal ajal kui tehniliste oskustega kaasõpilane haldab digitaalset
täiustamist. See lähenemisviis tagab tasakaalustatud panuse, mis kasutab
ära erinevaid õpilaste tugevusi.